Kõik lapsendamise kohta

Kahtlemata lapsendamine See on armastuse akt. Otsuse tegemise hetkest kuni vastuvõtmiseni on veel pikk tee minna.

Brasiilia seadused sisaldavad mitmeid bürokraatlikke sätteid, mille eesmärk on hõlbustada lapse või nooruki kohanemist uue perega, vältides sellest protsessist tulenevaid traume. Mõista nüüd kõiki toiminguid lapsendamisprotsess.

Riiklik lapsendamisregister

Alates 2008. aastast käivitas Riiklik Justiitsnõukogu Riiklik lapsendamisregister. See on veebisüsteem, mis sisaldab lapsendamisprotsesside hõlbustamiseks ja sujuvamaks muutmiseks kogu riigis asuvates laste- ja noortekohtutes kogutud andmeid.

Platvorm võimaldab kiiremini teada saada, kes on lapsendatavad lapsed, samuti lapsendamisest huvitatud perede profiilid.

Kodumaa võim ja selle seos lapsendamisega

Rakenduslike majandusuuringute instituudi IPEA andmetel on Brasiilias varjupaikades elavatest 80 000 lapsest ja noorukist ainult 10% (kaheksa tuhat) lapsendatavad. Seda seetõttu, et paljude vanematel on endiselt nn isamaa võim.

"Isamaa võim" on haldamata alaealise lapse isiku ja varaga seotud õiguste ja kohustuste kogum, mida vanemad teostavad võrdsetel alustel, et nad saaksid huvide ja huvides täita neile seadusega pandud kohustusi. lastekaitse? selgitab advokaat Ana Paula Antonio Cosmo.

Lapsendamiseks sobivad lapsed ja noorukid.

Lapsendada võivad alla 18-aastased lapsed ja noorukid, kelle bioloogilised vanemad on teadmata või surnud, lisaks alaealistele, kelle bioloogilised vanemad on kaotanud jõu või väljendavad spontaanselt oma nõusolekut oma laste adopteerimisega.

Alaealise vanust arvestatakse kuupäevast lapsendamistaotlus registreeritud asjaomase perekonna poolt. Samuti võib lapsendada üle 18-aastaseid inimesi; Sellistel juhtudel sõltub soodne või ebasoodne otsus üksnes juhtumi eest vastutava kohtuniku otsusest.

Enne lapse lapsendamiseks sobivaks tunnistamist püüavad perekohtud ammendada kõiki võimalusi bioloogilise perekonnaga kontakti hoidmiseks. Kui katsed on läbi, saadetakse alaealine riiklikku lapsendamisregistrisse.

Inimesed, kes suudavad lapsendada

Võimalikud lapsendamisõigused on kõigil täiskasvanutel, kes on vanemad kui 21 aastat või vähemalt 16 aastat vanemad kui kõnealune laps või nooruk.

Asjaomase isiku perekonnaseis pole lapsendamise puhul oluline, välja arvatud alaealise perekonnatingimuste kontrollimise vahend. Kui asjaomane isik on abielus või elab stabiilses ametiühingukorralduses, tuleb taotlus esitada koos partneriga, nii et mõlemad osaleksid võrdselt kõigis lapsendamisega seotud kohtumenetlustes. Nendel juhtudel kontrollivad perekonnaliigid ka liidu stabiilsust, et vältida tulevasi probleeme.

Taotleja ja lapse (nt vanavanemate või onude) suguluse korral ei ole võimalik kohtulikult lapsendada, vaid eestkostetaotlus. See on erinev protsess, ehkki kohus suhtub kaebaja tingimuste kontrollimisse sama hoolikalt kui lapsendamisprotsess.

Samm-sammult

Mis puutub lapsendamiseks kõlblikud lapsed, algab protseduur alati lapsendajaga, kes otsib lähimat lapsepõlve- ja noorsookeppi. Nendes kohtutes saavad huvitatud isikud hankida kogu vajaliku teabe lisaks kohtumenetluses osalemisele.

Pärast seda esimest kontakti protsessiga kutsutakse sidusrühmad vestlusele sotsiaaltöötajaga. See samm liigitab kandidaadid sobivaks, kõlbmatuks ja kõlbmatuks. Sobivus jälgib protsessi järgmisi samme, samal ajal kui kõlbmatud saadetakse mõttekodadesse, et nad saaksid mõne aja pärast uuesti proovida, ja kõlbmatud, kes on intervjuus tõsise üleastumise teinud, diskvalifitseeritakse kohe ega suuda isegi enam täiendavaid katseid teha. tulevik.

Kolmas samm on vajalike dokumentide eraldamine ja esitamine, mida Vara nõuetekohaselt analüüsib. Nõutav loetelu on järgmine:

• Isikut tõendav dokument (RG);
• elukoha tõend;
• sünniakti või abielutunnistuse tõestatud koopia;
• CPF;
• taotleja igakuise tuludeklaratsiooni koopia;
• füüsilise ja vaimse tervise tõendamine;
• kahe tunnistaja allkirjastatud kõlbelise puutumatuse tõend, notariaalselt tõestatud;
• negatiivne karistusregistri tõend.

Järgmine samm on teine ​​vestlus, seekord vastutava sotsiaaltöötajaga, kes külastab taotlejate kodu. Ta kontrollib maja tingimusi ja rutiini, samuti olemasolevat perekeskkonda, andes vastavalt kehtestatud kriteeriumidele pooldava või vastupidise arvamuse.

Lõpuks kutsutakse taotlejaid külastama varjupaiku, et valida laps, kes seda soovib ajutine vahi all hoidmine antakse taotlejatele. See kogemusperiood on vajalik mõlemale poolele, et kohandada seda kergemeelsusega.

Kõigi ülaltoodud toimingute lõppedes alustatakse kohtus menetlust ja kohtuprotsess lõpetatakse kohtuniku otsusega lõplik valvur või mitte.

Kui kaalute lapsendamist, pidage meeles, et hakkate tegelema inimestega. Hinnake otsust, samuti oma rahalisi ja emotsionaalseid tingimusi õigesti ning alustage protsessi alles siis, kui olete selles otsuses kindel. Kui laps on teie vastutusel, andke talle kogu armastus ja haridus, mida ta suudab. Naise jaoks on lapsendamise ja hiljem varjupaika naasmise kogemus väga valus, seetõttu tuleks sellist käitumist võimalikult vältida.

Riigikogu infotund, 10. oktoober 2018 (Mai 2024)